Minu nimi on Olavi, sellel pildil olen ma koos kaasa Eikega ja kahjuks pole tegu meie igapäevase töörõivastusega, me lihtsalt oleme sellel ajakonservil  (peaaegu) valmis ühinema kliimapagulaste ehk Tenerifel elavate eestlaste seltskonnaga, et üheskoos rõõmsalt minna Los Cristianose karnevalile. 2008 aasta kevadel kolisime me oma kassidega Tenerifele ning peame alates 2010 aasta suvest siin äraelamiseks “reisipuhvetit” nimega “Tenerife Kompass” - see on sümbioos infopunktist, kohvikust ja ekskursioonibüroost.

Oleme kirjastanud ühe turistikaardi eestlastele (tänaseks otsas), käivitanud ühe totaalselt liivajooksnud boonusprogrammi, üllitanud mitmed turistikaardid venelastele ja ülimenukaks osutunud venekeelsest reisijuhist/raamatust koos suure kaardiga "Тенерифе Компас" tuli 2011 aasta novembris juba neljas, täiendatud kordustrükk. Lisaks sai meil siin koos teiste eestlastega käima lükatud kohviäri, mille kontseptsioon siinsetes ehk Tenerife oludes on saadik tulevikust:)  Aga selle lehekülje siin

tegin  ma nende eestlaste (ja viimasel ajal üha rohkem ka venelaste) peale mõeldes, kes vaatavad ringi puhkuseplaane tehes või on juba ära otsustanud, et nad on Tenerifele tulemas. Tenerifega turistina esmatutvust sobitades tundsin ma sellisest lehest puudust - 6 päeva oli imelühike aeg, sekunditki ei tahtnud raisku lasta ning kangesti tahaks teha ju õigeid valikuid. Resikorraldajate leheküljed on mõistetavalt konspektiivsed, emakeelse reisimuljetamise lipulaev Trip.ee oli muidugi toonagi kõvasti abiks, aga kommentaaride üldine foon ja keskendumus oli just tollel hetkel minu jaoks ehk pisut liialt hotellide madratsitele pühendunud. Ma püüan seda tühimikku nüüd oma võimete ja teadmiste piires mõnevõrragi täita. Mulle ei maksa selle lehe tegemise ja ülevalhoidmise eest mitte keegi, selle lehe eesmärk on olla ning jääda ühest küljest objektiivseks, st. et ka võimalikud tasutud teadaanded saavad olema adekvaatsed. Mis omakorda tähendab seda, et lagunev koniaugulise vaipkattega ning hääbuv äärelinna sara ei saa siin ennast kunagi reklaamida keskse menupaigana (oo jaa, mõlemad on siin olemas,  nii äärelinnad kui sarad), pealegi jääb ka tasutud teadete juures avatuks kommentaarium, olete lahkesti palutud oma isiklikke kogemusi jagama.

Teisest küljest aga on see lehekülg läbinisti subjektiivne - see on ikkagi ja peamiselt sellest Tenerifest, mida mina tunnen.

Alustuseks -  kellele Tenerife ei sobi?

Neile, kes tulevad siia Preisi täpsust ja Aasia teenindamisvalmidust otsima. Siin ei ole Pattaya. Siin ei ole ühe külastaja kohta kolme koogutavat neidist, kes püüavad teie soove ära aimata ja palaval päeval märja sidrunilõhnalise rätikuga laua alla siueldes teie jalgu tõttavad jahutama. Kahjuks. Siin on peamiselt Hispaaniast väljarändajate järeltulijatest moodustunud omaette populatsioon, kelle maailmanägemus ja seda järgiv elukorraldus on totaalselt enesekeskne. Siin ei ole puudu külalislahkusest ja igaühe raha on loomulikult teretulnud, aga arvestage  võõrustajale sobivas tempos ja viisil. See on lõunamaalase minakesksus, mille ta on emapiimaga sisse imenud ja mis takistab tal ennast haigeks muretsemast asjade pärast, mida võib väga hästi teha ka kümne minuti pärast või kahe tunni või siis teha seda hoopis homme või hoopis tegemata jätta. See on nende infarktivastane vaktsiin, kui soovite. See on see (kuri)kuulus mañana, millega mujalt tulnuil on ainult üks tulemuslik viis hakkama saada  kohalikega suheldes see omaks võtta. Kui te ühel päeval otsustate teha kannapöörde ja hakata tööd tegema selleks, et elada, siis paremaid õpetajaid te ei leia. Ma tean Tenerifel kohalikku, kes oma lõbustuskohta hoiab avatuna ühel õhtul nädalas. Publikut jaguks kahtemata kõigiks seitsmeks õhtuks. Aga talle sellest äraelamiseks piisab. Kui teie arvates ei oska see mees (ära) elada, siis mõelge veel.

Aga kellele siis sobib ehk MIKS JUST TENERIFE?

Lubage mul sissejuhatuse dramaatilis-ähvardavaid toone pisut mahendada. Loomulikult on ka Tenerifel maailmatasemega ja ääretult kliendikeskne teenindus olemas, aga see lihtsalt maksab. Tenerifel on küllaga hotelle, spa-sid ja komplekse, kus teenindajad imbuvad hääletult eikusagilt ja haihtuvad, jättes lauale higistavas klaasis sidrunilehekesega mojito, mida te just alles jõudsite ihaldama hakata. See kõik on olemas, ärge muretsege. Aga see ei ole kahe-kolmetärni hotelli ja tänavarestorani standard. Esiteks muidugi päike. Ei saa väita, et Tenerifel üldse pilviseid päevi ei ole, aga üldjuhul paistab päike siin iga päev ja kogu aeg, terve saar ei ole peaegu mitte kunagi pilves. Niisiis neile, kes tahavad õlgadele vajuva tinahalli rõskuse käest lihtsalt päikese kätte akusid laadima pageda, on Tenerife enamvähem kindla peale minek. Ma olen saanud sadakond kirja teemal, et öelge nüüd ausalt, kas talvel on Tenerifel vahest ikka külm ka? Neile ja kõigile teistele olen ma öelnud järgmist: "Igavese kevade saar" saar tähendab tegelikult peamiselt just seda, et ööpäeva keskmise temperatuuri kõikumine on aastas kõigest 5 kraadi. St, et kui suvel on siin normaalne päevane temperatuur nii +27,+28, siis talvel on see + 22, +23. Tõsi, talvel võib olla pilvisem ja nagu veebruar 2010 meile tõestas, võib ka lõunas tulla vihma. Aga põhjamaalt tulles võite te ka talvel arvestada sellega, et te tulete siiski suve ja päikese kätte.  Ookean, asuursinised basseinid, lamamistoolid ja keskpäeval liigagi palavalt paistev päike ootavad teid aastaringselt.

Teiseks võib lakooniliselt ära öelda, et Tenerifel on midagi tõepoolest igaühele. Saarel sisse elades olen ma avastanud, et kogu oma mañanatamise juures, st sellest hoolimata ja tõenäoliselt väljamaalt sissevoolava kapitali ja know-how toel ei ole vanuse- ega huvigruppi, kellele siin saarel mõeldud ei oleks ning saare loomulikud eeldused on loonud selleks äärmiselt tänuväärse ja viljaka pinnase. Ma ei räägi siin baaridest, restoranidest, pubidest, klubidest jne. See on elementaarne, neid on sõna kõige otsesemas mõttes igal sammul ja asi on lihtsalt valikutes. Tenerife on piltlikult öeldes Saaremaa suurune ja püüdke ette kujutada, et Orissaares on kilomeetrite viisi randu ja hotelle ja palme ja Sahaarast puhuva tuulekesega troopika, aga Kihelkonna kandis on parasvööde ja paksud piiniametsad. Et kuskil Laimjalas on peaaegu neljakilomeetrine mägi, kus serpentiine mööda mäkke keerutades näeb auto- või bussiaknast taimkatte vööndite vaheldumist vähenõudlike kaktusteni välja, täpselt nagu õndsal kooliajal geograafiaõpetaja õhinal meile pähe tagus. Ja mäkketõus päädib vaatega, mis on nagu lennukist, kuid 360 kraadi  ühel pool ehk pilved kaugel all ja teisal maakera kumeruse taha kaduv ookean ja saared. Ja te ei ole ikka veel päris tipus! Kus talvel on isegi lund! (Ärge kartke - palmid ei kao samal ajal mitte kuhugi, 3 km allpool troopika jätkub).J a see kõik on Tenerifel maksimaalselt tunnise autosõidu kaugusel. Niisiis pakub Tenerife kõike, mida hing ihaldab matkajatele, paraglaideritele, mägibaikeritele ja kes te kõik olete. See kõik on siin olemas. Pluss üheksa golfiväljakut (enamus 18, kaks 27 auguga).

Ja siis muidugi kõik see, mida pakub Atlandi ookean.

Surfajatel on siin omad paradiisid, purjetajatel omad (ühtekokku on saarel 7 sadamat), saarelt teevad huvireise paras ports erinevaid, väga erineva suuruse ja otstarbega veesõidukeid, kes viivad teid sukelduma, kala püüdma, vaalu vaatama või muidu elu nautima. Kui te midagi ei oska, siis kõige jaoks on olemas loomulikult koolitajad  alates sukeldumisest ja lõpetades golfiga. Elu keeb ja äri käib. Klubides üldjuhul piletiraha ei küsita (harvadeks eranditeks on kohalesõitnud ja peamiselt latiinostaaridega kontserdilaadsed üritused), lahjad joogid ja dringid maksavad 1-2-3 €, (loomulikult on kohti, kus õlle või siidri eest on võimalik ka 6 € maksta), kokteilid 4- 8 €. Minu lemmikrestoranis saab kümne euroga ägisemini söönuks ja joonuks, aga ta ei asu ka turistilõksu peatänaval, üldjuhul peaks restoranilaadses kohas söömisel arvestama ikkagi paarikümne euroga inimese kohta. Puudu pole söö palju jaksad tüüpi puhvetitest (buffet`dest), mis pakuvad peamiselt Hiina või India toitu, söök maksab 6-10 €, jookide eest tuleb juurde maksta. Suurtes toidupoodides on kõik üldjoontes sama hinnaga või isegi odavam kui Eestis, rääkimata rõiva-, kinga- jms poodidest, outlettidest (Mango, Benetton jms) ja turgudest, mis on tõeliseks šopahoolikute paradiisiks.

Ega muud kui Bienvenido! ja suur tänu neile, kes selle oopuse lõpuni jaksasid lugeda, loodetavasti ei hirmutanud ma kedagi liialt, sest vapralt siiani lugenutele on mul teatada järgmist: kui maapealne paradiis eksisteerib, siis on see Tenerifel või vähemasti on Tenerife sellele väga-väga lähedale jõudnud:). Jätke kell koju, tulge Tenerifele, laske ajal voolata ning päikesel ning Tenerifel ennast hellitada. Tenerife kingib teile oma soojuse, oma lummuse, oma rahu ning igaõhtuse pillerkaari. Lennu nimelises jaamas maandudes mõtlete te ühest - kuidas ja millal tagasi saab. Nii on.

KUS MEIE EKSKURSIOONIPUHVET ASUB?

  Tenerife Kompass asub Tenerife lõunaosas, Puerto Coloni sadama kohal, Costa Adejel, täpsemalt enne Fanabe`t, Torviscase piirkonnas, kuigi laias laastus on see turistide jaoks kõik üks suur Playa de Las Americas.

   Meie reisipuhvet on hästi ära peidetud Flamingo Suites nimelise hotellikese trepi taha, postiaadress on Avenida Espana 3. Tänavanimedega silte ei ole muide mõtet ringi liikudes otsida, nende paigaldamine pole siin lõunas kombeks.  

  Üle tänava jääb hotell La Pinta, pisut edasi hotellid La Nina, Santa Maria, Luabay, Iberostar Torviscas Playa ja Sunset Harbour.

  Tänu meie geograafilisele asukohale oleme me kõigist lõunaosa hotellidest mitte enam kui 5-6 eurose taksosõidu kaugusel.

  Sügav vastumeelsus üleröstitud ja söestunud ubadest pruulitava kohaliku mürgi vastu, mida ka kõige leebemas meeleolus on võimatu kohviks nimetada, on tinginud selle, et nii meie endi kui meie külaliste maitsmismeele säästmiseks oleme me pingutanud vastava instrumentaariumi hankimisel ning ennast vastava toorainega kindlustanud - tulemuseks on, et meie juures pakutakse selle saare kõige hõrgumaid kohvijooke, mis ka itaallaseid endid muide on tunnustavalt mõmisema võtnud.

   Niisiis - meilt saab hüva, st omakasupüüdmatut ja objektiivset nõu, saare parimat kohvi, turistikaarte, busside sõiduplaane jne. Ja loomulikult kõikvõimalikke pileteid ja ekskursioone. Nõuandeid, kohvi, sõiduplaane ja selliseid värke saab tasuta, ekskursioone ja pileteid aga soodsalt - soodsamalt kui kassadest. Mõnel puhul kohe PALJU soodsamalt:)

  Avatud oleme reedest kolmapäevani, 10.00 - 21.00 PUHKEPÄEV: NELJAPÄEV

BIENVENIDO!:)  

TENERIFE KOMPASSI SAAMISLOOST

Minu teada on Tenerife Eestist pärit kliimapagulaste seas ainult kolm rantjeed – Wesipruuli reeder Jaak oma prouaga ja jäägripealik Jaak, kes ilmselt naudib hetkel oma ookeani- ja sadamavaatega barillis prouadevahelist hingetõmbeaega.

Meil aga tuleb ennast siin kuidagi ära elatada, niisiis veel enne saarele kolimist rakendasin ma turistina tehtud tähelepanekuid ning alustasin protsessiga, mis meid tänasesse päeva toonud on.  Nimelt täheldasin ma 2007 detsembris  Tenerifet avastades, et oma koomilisuseni küündivas nihilistlikus monoglotsuses (sic! ja seda saarel, kus 80% majandusest püsib turismil) on olukord võõrkeelse ehk mitte-hispaaniakeelse ja üld-informatiivse trükisõnaga enam kui kehv (mõnevõrra on see tänaseks paranenud, aga mitte märkimisväärselt). Tenerifel, kus kõik interneti ja dotcomi äriga seonduv on võrreldav Eesti üheksakümnendate esimese poolega ning kus netiliiklust loetakse ja maksustatakse  biti, mitte Mb täpsusega ja NB! maksustatakse ulmeliste summadega - oleks ju paberkandjal kaartidest ja muust säärasest palju abi. Niisiis otsustasin ma hakata karjuvat tühimikku täitma. Ja alustada keelest, mida ma tänu kosmilisele juhusele emakeelena kõige paremini valdan - eesti keelest. Ma tegin neljale (Happy Travel oli ka veel elus) Eestist Tenerifele tšarterreise korraldavale firmale ettepaneku, et ma kirjastan oma, õigemini reklaamiandjate kulu ja oma kirjadega eestikeelsed Tenerife kaardid ja minu ettepanek võeti kõigi poolt entusiastlikult vastu. Lihtsalt see kõik siin ei läinud, aga me saime sellega hakkama. Kui kaardid valmis ja firmadele laiali jagatud said, sain ma ühe meie reisikorraldaja tarmukalt turundusbossilt kirja, kus suurema kahetsuseta ja isegi teatava kuivusega nenditi, et meie tehtud kaarte nad kahjuks jagada ei saa, sest need olevat nende partneri kinnitusel „ebaeetilised“. See on nende pruugitud väljend. Esimese hooga pidasin ma eetikakoodeksi rikkujaks ühe ööklubi reklaami kaardil, kus siluetina oli eristatav naisterahvas ja – no arvatagi - üks post oli ka. Aga läbirääkimiste käigus selgus, et ööklubi kõige oma postiga ei seganud kedagi – probleemiks oli hoopis, et kaardil olid lihtsalt „valed“ firmad koos „valede“ hindadega. Ma pean tunnistama oma sinisilmsust, aga minu jaoks tuli teatava üllatusena, et Eesti reisikorraldajad on korraldajad vaid nendes piirides, mis turistide sinna ja tagasi lennutamisse ning öömajja puutub. Kõik, mis kohapeal toimub, on nn. partnerfirmade käes, kelle marketing algab ja lõpeb peamise printsiibiga – lolli keeleoskamatut turisti tulebki armutult koorida. Ja parim, õigupoolest ainuvõimalik viis sellise „marketingi“ tulemuslikuks teostamiseks on muidugiteada infoblokaad. Kaardid muideks tuligi meil laiali jagada salakaubana.

Nagu taibukam lugeja juba isegi aru sai, on niisiis siinsete ekskursioonikorraldajate arust eetiline see, et eestlane või lätlane või venelane maksab suure bussi ekskursiooni eest näiteks 55 või 60 euri ja hispaanlane või inglane või sakslane täpselt sama ekskursiooni eest 25 euri, tänavalt ostes isegi 18. Ma toonitan üle, et TÄPSELT samaväärse ekskursiooni eest! Seesama eetika lubab ja koguni käsib ühel täiskasvanud inimesel vaadata silma teisele täiskasvanud inimesele ja väita klaari pilguga, et kui seesinane turist täna flamencoshow piletit koos transfeeriga 70 euro eest ei osta, siis homme on juba hilja, sest saalis algab remont ja nagu siinmail kombeks, vältab see 2 aastat. Tegelikult saab turist lihtsalt homme teada, et flamencoshow toimub piltlikult öeldes kõrvalmajas, saal on värskelt remonditud ja pilet maksab kassast ostes 45.- Jne jne jne.

Alguses tegi see mulle viha. Siis nalja. Aga siis sain ma aru, et kui ühe ja sama toote eest saab nii erinevat hinda küsida, siis kuskil on tõsiselt õhku sees ja seda saab ju ometi nišina käsitleda.

Niisiis oleme me siin tasapisi pusides niikaugele jõudnud, et 2010 aasta augustist on meil oma reisipuhvet, kus kehtivad meie endi kehtestatud „eetika“normid, kuskil 2011 aasta jõulude paiku peaks saama meie puhvetist pileti või voucheri kümnetuhandes klient. Kui see juhtub eestlane olema, annan sellest sellelsamal lehel teada ja sellest ka, mis me temaga ette võtsime.

Ma olen  saanud  kallitelt kaasmaalastelt, kes erinevatel aegadel Tenerifet on väisanud, üksjagu tänukirju selle lehe käivitamise ja arendamise eest ja mul on nende kirjade üle otsatult hea meel. Kuigi see (lehekülg) hakkab mul üha enam ja enam äriks muutuma, aga see selleks. Point on, et kui Sa leidsid selle lehe kasuliku olevat ja tahaksid kuidagi meid Eikega tänada, siis on selleks olemas väga hea ja praktiline väljund. Minu hea ja ammune sõber Kadri on oma kodust loomade varjupaiga teinud ja kui Sul vähegi võimalik on, aita teda, õigemini neid karvaseid ja sulelisi - igasugune abi on teretulnud.

Lähemalt vaata siit:

Help.ee